haigused

Inglise kokkerspanjeli tervis

Inglise kokkerspanjel (edaspidi kokker) on üldiselt üsna terve tõug ning raske kuluga haiguste esinemise sagedus on madal. Kuid nagu kõikide tõugude puhul esineb ka neil mõningaid pärilikke haiguseid, millele kasvatajad peavad tähelepanu pöörama.

Liigesehaigused

Puusaliigese düsplaasia ehk HD

Inglise kokkerspanjelitel esineb vähesel määral puusaliigese düsplaasiat. Düsplaasia on puusaliigese vaegareng, mille tõsisem vorm põhjustab lonkamist ja liigeste põletikku. Kuigi düsplaasiat peetakse pärilikuks, geenidega edasikantavaks haiguseks, siis uute teadmiste järgi võib mõju olla ka keskkonnal. Keskkondliku mõju alla lähevad ülekaalulisus, vigastus kutsikaeas, sidemete rebend noores eas või korduv liigutus areneval liigesel (näiteks igapäevane jooksmine kutsikaga). Düsplaasia puhul ei vasta puusaliigese ehitus sellele, mida peetakse anatoomiliselt normaalseks. Kasvamise ajal peavad reieluupea ja puusanapp kasvama võrdse kiirusega, aga puusaliigese düsplaasia korral ei ole kasv ühtlane. Düsplaasiaga puusaliigese puhul ei ole pallikujuline reieluupea vaagnaluus korralikult pesastunud. Reieluupea ei ole täpselt, vaid lõdvalt või osaliselt pesas sees. Teiseks ei ole reieluupea tasane ja ümmargune, vaid moondunud, põhjustades liikumisel liigese ja kõhre kulumist. Sümptomiteks on vähenenud aktiivsus, vähenenud liikuvus, raskused ja kangus tõusmisel, hüppamisel, jooksmisel ja treppidel kõndimisel, lonkamine, tagajalad on liiga koos, liikumine tagajalad koos, reielihaste atroofia (kõhetumine), valu ilmingud.

Põhjamaades ja suures osas ka Eestis tehakse aretuses kasutatavatele koertele HD uuring ning hea tava kohaselt aretusse ei lubata D või E hindega koeri. C hindega koeri võib paaritada vaid A või B hindega koertega.

Küünarliigeste düsplaasia ehk ED

Inglise kokkerspanjelitel esineb harvadel juhtudel küünarliigese düsplaasiat.  ED uuring inglise kokkerspanjelitel on soovitatav ning hea tava kohaselt aretusse ei lubata 3 hindega koeri.

Eesti Kennel Liidu koerte puusa- ja küünarliigeste düsplaasiauuringute teostamise ja hindamise korraga saab tutvuda siin.

Patella luksatioon

Inglise kokkerspanjelitel esineb vähesel määral patella luksatsiooni ehk seisundit, kus põlvekeder libiseb paigast (sisse-või väljapoole). Tegemist on üldjuhul päriliku seisundiga, mida võib mõjutada ka liigne kehakaal ning harvadel juhtudel on põhjuseks trauma. Patella uuring inglise kokkerspanjelitel on soovitatav. Koeri, kellel on diagnoositud mõõdukas või raske patella luksatsioon, on soovitatav mitte kasutada aretuses.

Varajane lülivaheketaste degeneratsioon ehk DDD või IVDD

See on diski ehk lülivaheketta väljasopistumine, mille käigus surub väljasopistunud disk vähemal või rohkemal määral närvile. Selle tulemuseks on valu, liikumisprobleemid, tundlikkushäired kuni halvatuseni, uriini- ja roojapidamatus. Sümptomite esinemine sõltub sopistumise iseloomust ja ulatusest. Kõige tihedamini avalduvad sümptomid 3-7 aastase koeral. Põhjuseks võib olla pärilikkus, trauma või vanusega kaasnevad muutused organismis.

Kui on tegemist raske päriliku diagnoosi saanud koeraga on soovitatav teda aretuses mitte kasutada.

Silmahaigused

Erinevad pärilikud silmahaigused on inglise kokkerspanjelite hulgas üsna levinud, kuid mitte kõik neist ei kulge raskelt ega ole välistuseks aretuses kasutamisel. Kõik oleneb raskusastmest ja iga looma individuaalsest eripärast. Pärilikud silmahaigused jagunevad kahte kategooriasse:

• Kongeniaalsed e. kaasasündinud (sünnist alates)
• Mitte kaasasündinud (hiljem avalduvad)

 Nagu enamikes riikides on ka Eestis kõikidele aretuses kasutatavatele inglise kokkerspanjelitele vajalik teostada pärilike silmahaiguste uuring, mis hõlmab nii kaasasündinud kui ka hilisemas elus avalduvaid haiguseid. Uuringu tulemused tuleks saata Eesti Kennelliidu registrisse ning need peaksid olema nähtavad ja kättesaadavad iga aretuses kasutatava koera kohta. 

Levinumaid silmahaiguseid:

Progresseeruv võrkkesta atroofia e. PRA (sageli ka PRCD-PRA või GPRA)

PRA – progresseeruv võrkkesta atroofia (võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb pimedaksjämisega), RPED (võrkkesta nägemisrakkude all olev pigmendirakkude hulk suureneb ja hakkab nägemisrakkudele rõhuma, põhjustades nende taandarengut). PRA on kokkerite hulgas mõõdukalt esinev haigus. Seetõttu on kokkerite kasvatajate  hulgas tavaks teha aretuskoertele PRCD PRA geenitest. Seda eriti juhul, kui koera üks vanematest on PRA-pärilikkusgeeni kandja.  PRCD PRA geenitest ei ole nõutav juhul, kui aretuskoera mõlemad vanemad on PRA-vabad (PRA clear by parents). PRA-kandjaid võib paaritada vaid isenditega, kes on PRA-vabad.

Glaukoom ehk rohekae

Selle haigusega kaasneb silma siserõhu suurenemine, tekitades kahjustusi, mis võivad lõppeda pimedaks jäämisega. Glaukoom on kokkerite hulgas mõõdukalt esinev haigus. Glaukoomi aitab ennetada regulaarne pärilike silmahaiguste uuring. Glaukoomi diagnoosi saamisel ei ole soovitatav seda isendit aretuses kasutada.

Katarakt ehk hallkae

Katarakt läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine ning see on kokkerite seas levinud silmahaigus ja on vanemate kokkerite seas levinud pimedaksjäämise põhjus. Eristatakse nii pärilikku katarakti kui mittepärilikku ehk vanadusest tingitud katarakti. Kuna tegemist võib olla päriliku haigusega, aitab seda ennetada regulaarne pärilike silmahaiguste uuring, millest oli juttu ülalpool.

Kuiva silma sündroom

Kuiva silma sündroom, tuntud ka kui keratokonjunktiviit sicca või KCS, on kokkeritel levinud probleem. Pisaranäärmed ei tooda enam piisavalt pisaraid, et hoida silma niiskena, mille tulemuseks on valusad, sügelevad silmad ja infektsioonid. Põhjuseid võib olla mitmeid, nende hulgas on geneetiline ja/või anatoomiline eelsoodumus, süsteemsed, autoimmuunsed ja ainevahetushaigused, viirusinfektsioonid ning mürgistused. Haiguse ravi on üldjuhul lokaalne, kuid eluaegne.

Distikiaas

Distikiaas on seisund, mis on põhjustatud lisakarvadest, mis kasvavad silmalau sees pool. See on inglise kokkerspanjelitel üks levinumaid pärilikke silmahaigusi ja üldjuhul ei põhjusta see koerale mingisuguseid ebameeldivusi ja koer elab igapäevaelu ja keegi ei pruugi mingisuguseid probleeme märgatagi. Kuid vahel võib distikiaas põhjustada silma sarvkesta ärritumist, silmade punetust, põletikku ning liigset pisaravoolu. Distikiaasi aitab ennetada regulaarne pärilike silmahaiguste uuring. Distikiaasi diagnoosi saanud koera aretuses kasutamisel pole üldjuhul vastunäidustusi, kuid soovitav on mitte paaritada teda teise sama haigust põdeva isendiga.

Muud haigused

Pärilik nefropaatia e. FN (inglise keeles Familial Nephropathy)

FN on retsessiivselt pärilik neeruhaigus, mida esineb kokkeritel harva. FN-st tingitud neerupuudulikkus tekib tavaliselt 6-24 kuu vanuselt. Kliinilised nähud sarnanevad neerupuudulikkusega. FN-geeni kandjaid võib paaritada vaid isenditega, kes on FN-vabad. Kui mõlemad paaritatavad isendid on vanemate poolt FN-vabad, siis täiendavat FN-uuringut pole vaja teha.

 Akraalse deformatsiooni sündroom e. AMS (inglise keeles Acral Mutilation Syndrome)

AMS on geneetiline haigus, mis mõjutab koerte jäsemete tundlikkust. Selle tulemuseks on padjandite ja käppade järkjärguline moondumine tundlikkuse ja valu puudumise tõttu. AMSi põdevad koerad lakuvad või hammustavad oma padjandeid ja käppasid kuni verejooksu ja haavandumiseni. Seisund on inglise kokkerspanjelitel üsna levinud. AMS-geeni kandjaid võib paaritada vaid isenditega, kes on AMS-vabad. Kui mõlemad paaritatavad isendid on vanemate poolt AMS-vabad, siis täiendavat AMS-uuringut pole vaja teha.

Täiskasvanueas algav neuropaatia e. AON (inglise keeles Adult Onset Neuropathy)

Neuropaatiast tingitud progresseeruv nõrkus on inglise kokkerspanjelitel tunnistatud autosoomseks retsessiivseks pärilikuks häireks. Seni on haigust kliiniliselt diagnoositud ainult inglise kokkerspanjelitel, kuid mutatsioone on avastatud ka põlluspanjelitel, kus see on väga haruldane. AON- geeni kandjaid võib paaritada vaid isenditega, kes on AON-vabad. Kui mõlemad paaritatavad isendid on vanemate poolt AON-vabad, siis täiendavat AON-uuringut pole vaja teha.

Peitmunandilisus

Esineb inglise kokkerspanjelitel aeg-ajalt. Peitmunandi korral ei ole üks või mõlemad munandid laskunud kõhuõõnest kubemekanali kaudu munandikotti, vaid on jäänud pidama kas kõhuõõnde või kubemekanalisse. Kui koeral pole munand(id) laskunud kuuendaks elukuuks, siis seda tõenäoliselt enam ka ei toimu.  Kui munand on jäänud kõhuõõnde või kubemekanalisse, on ta pidevalt soojemas keskkonnas kui normaalselt ette nähtud. See võib põhjustada liigset testosterooni eritumist, mille kõige levinumaks väljendumiseks on agressiivsus. Ka on koera vanemas eas väga suur oht pahaloomulise kasvaja tekkeks ebasoodsas keskkonnas asuvasse munandisse. Peitmunandilisusega koera ei tohiks aretuses kasutada. 

Allergiad

Esineb inglise kokkerspanjelitel aeg-ajalt. Allergia on organismi ülitundlikkusreaktsioon kehavõõrastele ainetele. Allergia võib tekkida sissesöödud, -hingatud või läbi naha sissetunginud ainete suhtes. Koerad reageerivad allergiatele põhiliselt naha kaudu. Samuti arvatakse, et kroonilised kõrvapõletikud on allergia tunnuseks. Allergilise nahahaiguse põhitunnus on kihelus, mille tõttu loom sügab, lakub, närib ja hõõrub ärritunud piirkonda. Kõrvalestad võivad muutuda punaseks ja olla kuumad. Sellele võib järgneda ka krooniline kõrvapõletik. Nahk muutub paksuks, võidunuks ning lõhnab väga ebameeldivalt. Allergiatega kaasneb tihti rohke karvakaotus või tekib hotspot. Paljud allergiad esinevad vaid hooajal, mil vastavat ainet õhus lendleb. Koerte kõige sagedasem nahahaiguste põhjus on kirbuallergia.

Toiduallergia tekib tavaliselt pikema aja jooksul söödud toidule, mitte mingi uue asja peale, mida koer on saanud vaid korra või kaks. Kõige tavalisem sümptom on kihelus, eriti kõrvade, kubeme ja kaenlaaluste piirkonnas, aga näha võib ka vistrikke, punetust, kuiva kõõma, varvastevahelist või väliskõrva põletikku. Sageli kaasnevad häired seedetraktis, nagu näiteks kõhulahtisus. Kontaktallergia puhul võivad allergeenina toimida mitmed looma ümbruses olevad materjalid ja ained, nagu tolmud, vaigud, seebid, šampoonid, paiksed antibiootikumid (neomütsiin), insektitsiidid, desinfitseerivad ained, kirburihm, toidunõud, mängasjad, põrandakatted, vaibad, tekid.

Atoopia on päritud kalduvus moodustada harilike, keskkonnast pärinevate allergeenide vastu antikehi. Allergeenideks on erinevad õietolmud, kodutolm, tolmulestad, inimeste ja loomade kõõm, hallitusseened jne. Naha- ja veretestid haiguse diagnoosimiseks kahjuks ei sobi. Allergia diagnostika on etapiline, see tähendab, et järjest välistatakse teisi sarnaseid, sügelusega kaasnevad haigusi (enamasti nahaparasitoose) ning edasi uuritakse, millise allergia või allergiatega on tegu. Täpse allergia põhjuse leidmine võib võtta 2-3 kuud, ning sellel perioodil võib olla vajalik läbida parasiiditõrje kuur ning toiduvahetus.

Valehambumus või puuduvad hambad

Esineb ka aeg-ajalt inglise kokkerspanjelitel, eriti mitmevärvilistel isenditel. Üksikute hammaste vale hambumus ei ole enamasti pärilik, kuid lõualuude pikkuse probleemid selle eest on. Tähelepanu tuleks juhtida ka sellele, et hambumuse probleemid võivad liikuda üle põlvede. Üks levinud hambumusega seotud variante on see, kui kihvad on valesti joondu ja alumine kihv jookseb sisse suulakke.  Normaalseks, tervisega kooskõlas olevaks  hambumuseks loetakse käärhambumust, mis tähendab, et alumised esihambad toetavad vastu ülemiste esihammaste sisepinda. Alumine kihv lõikub ülemise kihva ja ülemise 3. esihamba vahele. Alumised ja ülemised eespurihambad moodustavad omavahel sik-saki. Hammaste vahetumine toimub enamasti 3.-6. elukuu vahel. Kindlasti peab piimahammas ära tulema enne jäävhamba lõikumist. Piimahammaste liiga kaua suuspüsimine on päriliku iseloomuga probleem. Hambumusvigade alla arvatakse ka puuduvad või liigsed hambad.

Kasvajad

Esineb ka aeg-ajalt inglise kokkerspanjelitel, eriti piimanäärmete kasvajad vanemas eas emastel. Kasvaja  võib olla hea- või pahaloomuline. Healoomuline kasvaja on see, mis tavaliselt probleeme ei põhjusta, kuid seda tuleb kontrollida veendumaks, et see ühel hetkel organismi normaalset toimimist takistama ei hakka. Pahaloomuline kasvaja aga levib agressiivselt kõrval asetsevatesse kudedesse ja/või annab siirdeid. Pahaloomulisi kasvajaid kutsutakse vähkkasvajateks. Vähk on üks levinumaid surmapõhjuseid lemmikloomade seas. Kasvajaid võib esineda kõikides organsüsteemides ning nende tekkepõhjused ei ole kindlad. Need võivad olla nii pärilikud kui keskkonnamõjudest tingitud.

Inglise kokkerspanjelitel esineb harvadel juhtudel ka kilpnäärme alatalitlust, millest ei ole koeraomanikud sageli teadlikud, samuti ei oska veterinaarid alati seda testida ega diagnoosida